see pehme ja õdus
kassikäppadega
sügishommik mis
puistab pilvedesse
äraeksinud
päikesekiiri
ja silmadesse toas
porisevaid
kärbseid
libistab käe
plekkmantli
hõlma alt sisse
ning
kroogib
seljanärvid
valuniitidega otsatuks
tööpäevaks
mõtteks
et
need pehmed ja
udused
kassiküüntest
välja
sirutuvad päevad on
aus
petukaup karvadesse
mähitud veristaja
salakaval
gom džabaar audaku
leprosoorium või
mefisto
ise valik on sinu
enne kui
agooniast
saab udupehme öö
ning päevanäod
nihkuvad
vatitekiga
kaetud hommikutesse
No comments:
Post a Comment