õhus on luulet
on dzässi ning
toolid nihkuvad
aega mil naine
oli naine ja mees
mees ning punaste
laternatega ehitud
tänav uhkes linnas
kutsus kõiki üksildasi
päevavargaid või
muid lontruseid
jooma veini ja
midagi muud
vein sillerdab
klaasides aeg
lonksab aeglaselt
purpurset nestet
kuni tänast saab
tänapäev ja
päevast õhtu
ning öös on
endiselt luulet
on muusikat ja
Kuressaare porised
tänavad meenutavad
tänast meenutavad
linalakk neidu
vihm nutab kõnniteed
litslibedaks peaaegu
kukun luulesse
peaaegu leban
ajas mida kunagi
õieti polnud olemas
on vaid muusika
on vaid luule
No comments:
Post a Comment