järjest suuremaid siile
käes verine nuga
tähed lendavad vastu
taevast üks ühe
ees
hommiku-udu kerkib
ja kerib end läbi pooride
naha alla kontidesse
midagi häbenemata
midagi kartmata
sest veri on paksem
kui lumi kui jää
on lühem kui
päev
ja nuga teravam
kui öö
No comments:
Post a Comment