verekarva
kevadõhtu
liugleb kullina
metsade
kohal
justkui
otsides midagi
justkui
otsides kedagi
värvib puudelatvu
hooletult ja
laialt
verekarva
kevadõhtu
siugleb
noolena
päevade
kohal
justkui
otsides midagi
ja justkui
leides kedagi
sööstab tiivasulgede
vihisedes
otse sinna
kus tal asja
ei ole
värvides
inimesi
punaseks
roosaks
ja rõõmsaks
värvides
haavatavaks
värvides
üdini
toonides
haaratavaks
No comments:
Post a Comment