see pärastlõunane
tass kohvi
mis lõhnas
sama hästi
kui
hommikused
unised
kassid
kohv mis on
sama must
sama sügav
nagu
veerandtunnine
unustus kui istume
teineteise
vastas nagu
mõnes
odavas filmis
kus peaosa
mängivad
need
kel pole
veel nime
ja jutustame
teineteisele
lõbusaid lugusid
kassidest
lõketest
merest ja
igikestvast
suvest
see on lugu
vägilasest
ja saarepiigast
suurest ja
väikesest
üksindusest
ja juhusest
eilsest ja
homsest
ning sellest
et see
pärastlõunane
tass kohvi
või teed
võiks
kesta lõputult
No comments:
Post a Comment