ühel ilusal suvelõpul
sel teisel õhtul kui
päike punastab
ritsikad siristavad
kassid kasseerivad
paisid püütud rahvus-
lindude eest
pole kogu maailmas
nii palju veini
et tappa inimesi
enda ümbert ja seest
nii palju õlut
et teha maailmale
peale tiir ja sõita kuule
kasvõi igaveseks
sel teisel päeval
jääbki mulle vaid
mu kadakatealune meri
mis paiskab hingamisse
ja teedesse rohelist
ja soolast vett
vett mis peaks ravima
hinge ja vaimu
mitte et midagi
veel ravida oleks
No comments:
Post a Comment