kuidagi valed
need sõnad
mida ei oska
öelda ega
mõelda
on need sõnad
mis ainsad
mis õiged
kui tahan öelda
et
ühtaegu on
lõbus on valus
on armas on
kurb ja lõputult
ilus see
kõik mis me vahel
ja mõnikord
murdun
ja mõnikord
naeran
ja mõnikord
muinasjutt
elust ja
teisest heliseb
märstina
irvikkassi
hammaste
vahel
kui karukell
väljal mida
ei oska ei
saa
üles noppida
siis
kui aeg
kui naer
muutub
nutuks
ning silmad
vajuvad patja
ainult
selleks et näha
und milleks
pole
mul õigust
pole sul
luba enne
kui musttuhat
luike lendab
üle helevalge
silla lendab
üle
liiva maetud kalda
enne kui
naer
enne kui aeg
on üleni
meie ja
meie oleme
üleni
meie oleme
lõputult
lõpuni
sina ja mina
No comments:
Post a Comment