Kevadelaul

kevad sulas lume alt üles

tahaks öelda et valge ilus

ja puhas

kevad sulas lume alt üles

tahaks mõelda et roosa

rõõsa ja puha

kuid

see verisulis linnuhäälne

triibulise kassinaeratusega

roheliste põskedega lilli täis

kevad on veel veidike sassis

ja tema violetsetestsilmadest

voolavad  liivasegused

porikarva veed

ja mitte nii roosalt rõõsalt

ja mitte eriti

puha

11032018

Jäljed

jäätunud lumel

see ilusa sabaga orav

ja ehmunud moega

tundmatuks jääda

sooviv loomake

on silmus

on kohtumispaik

eilse ja homse vahel

jäljed

jäätunud lumel

minu omad sinu omad

võibolla ehk kellegi teise

kes ei tea et nõnda

kohtus ta sinuga

kohtus minuga

või selle ilusa sabaga

oravaga

ristirästi jooksvatel teedel

ristirästi jooksvatel aegadel

mis jätavad jälgi mis üles

kunagi ei sula sest sina

ei sula ei sula mina

ja ei sula isegi mitte

see tundmatuks jääda

sooviv loomake

sest jäljed kevadisel lumel

jäätuvad ja eilne ei sula

üles mitte kunagi

07032018

Sa oled ju unistus eksole?

Mu oma helesinine unistus,

säravvalge koheva karvaga

kaetud ükssarvik vikerkaarel,

kes juhuslikult müksas

mind  oma pehme roosa

ninaga ja pilgutas mulle

üht oma täiuslikest

smaragdrohelistest silmadest

kutsus endaga kaasa

lõbusõidule

Tead küll, selle vanaaegse karu-

selliga, mille peal Kingi kloun lagistab

naerda ja mille vahele peidab

end üks korralik aber tuhandete

aastate pärast

Sa oled ju unistus eksole?

Päris minu oma unistus kuigi

sul ei ole roosat nina ega

smaragdrohelisi silmi aga

karusselliga sõidame

sellegipoolest

ikka ringi ja ringi

mälestustest mälestustesse

homsest homsesse

Ja tead, ma ei suuda karussellilt

maha astuda kuigi ma vahel

nutan ja vahel on süda paha

ja ma tõesti ei taha

et sa mind mu valgelt puuhobuselt

maha tõukaks sest seal

oled ju ka sina

mu oma helesinine unistus

pikkade juuste

naeruste silmadega 

ilmamerel seilav elu-

armsa muigega päris 

minu oma unistus natuke 

teisemast elust

04032018

Merimehe naine

kui jätame üksteist

hüvasti  

jätame tundideks

jätame päevadeks

jätame kuudeks

tunduvad kõik hüvasti-

ajad nagu päikese-

aastad

kord tuhmuva

kord tähtena

särama löönud

kajana

memories comes when

memories old

kui saame taas kokku

"kindlasti" ütled sa alati

 loome uusi mälestusi

uusi säravaid tähti mille

vahel jäävad tühjad

ja pimedad päikese-

aastad

memories comes when

memories old

kui jätame üksteist

hüvasti

jätad sa osakese endast

minusse ja mina

jätan sinusse

me jätame mälestuse

meist  kosmosesse

kus miljoneid tähti

miljardeid aastaid

päikeseid ja kuid

memories comes when

memories old

ja iga kord palun

ma kosmoselt kõikidelt

jumalatelt keda tean

sest sinult ma seda

paluda ei saa

ei tohigi

ärme jätame üksteist

hüvasti

aastateks kuudeks

päevadeks

ärme jätame hüvasti

ärme jätame üksteist

ärme jätame kunagi

03032018