Õhtuti

õhtuti istun ma aknalaual

joon musta auravat kohvi

ja vaatan kuidas sa tuled ja

tuled ja lähed

ja kohv mu käte vahel jahtub

sest külma on rohkem

kui küll

õhtuti istun ma aknalaual

joon musta auravat kohvi

ja vaatan kuidas sa lähed ja

lähed ja tuled

paistavad läbi talve-

kardinate kevadeni

välja

ja kohvist saab mõnikord

vein või rumm või aeg

mis  nii pehmelt kui sinuga

veedetud  päev

tõmbab mu ümber kõik

need seitse tekki ja kaks

igiarmast karvast

kassi

õhtuti istun ma aknalaual

joon musta auravat kohvi

tõmban ümber eilselt  ja

karvaselt lõhnavad

ajad

ja korraks ja korraks

sa tuled ja enam tagasi

ei lähe

01032018