Piimaks

öö ei saa

mõnikord aru

et on aeg kustutada

õhtulamp

ja lebab truult

tekkide all  või istub

laua taga nagu üks

kandilise näo ja puukidest

puretud ihuga kass

tühja piimakausi ees

kollased silmad kissis

ja kasukas must

nagu muld

siis ehk ei trügigi hommik tuppa

siis ehk antakse natukenegi aega

piimaks ja

muuks

Näha

mõnikord tõmbab

suurest päevast

pimestatud eilne

ja homne

ehk

kirjamärkide vahele

varjuv tühjus

end õhtuhämaruse

vibunööril

pingule ja lennutab

end jalad ees

märkmikku

vöödi  või jottpeegi

graatsiliselt nagu

vene kirves või pommi

hüppav höörli

mõnikord aga

upub ajuliiva või

vajub unemerre

jättes hajusate

piirjoontega

jäljeread

otse nägemispiiri

kõrvale

et saaksin nad

öösel lillede või

korjuste või tont teab

millena üles noppida

kõikide nägude

tagant ja näha

ja näha...

täna

esimest korda nägin
ma päevade verest
merre nõrguvat taevast
õhtul avasin
silmad et
näha

esimest
korda ja viimast

täna

20. mai

vatised pilved ripuvad

mere kohal päike

näitab oranži tuld

luik ei lenda auto

ei sõida mina

ei vaata

ma seivin et

kodus kopi-

peistida selleks

et teie saaksite

laikida

sabasulgi puhastavat

luike klaasjat merd

olgu see või kits

või midagi

lõhet pole mis

unistus

unistus jahedast

mereveest pakkis

paari päeva eest

trikoo ja sõitis

polaaraladele

suvitama

jälleujumiseni!

He uni

hea uni

on tehtud pehmest

loojangueelsest

mereveest

ja õhukesest kuusirbist

oranzis taevas

vastu silmi peksvad

lained peksavad

päeva ja tema

jalataldasid põletava

tulikuuma liiva

varvaste vahelt 
merre

täidavad mu üleni

täidavad pehme

mererohelise rahuga

sest põhi ei ole kunagi

must liiga kaugel