see meile
antud aeg
lõhnab
nagu
pooleldi
jahtunud
kohv kortsus
linad ja
unesoojad
kassid kes
sõtkuvad
hommikut öö-
tundide
vahele
ja on poolik
nagu eilne
päev
mis on maha-
unustatud
kõikide
reedete
vahele
nagu lõpuni
läbi-
lugemata
raamat
nagu
luuletus
millel ei
ole algust
ja lõppu ja mille
rütm
trummeldab
naha all üht
ja sama
on sama visa
kui ahjus
põlev jändrik
puuhalg mis ei taha
söeks saada
aga ometi
põletab ja annab
sooja
kõikide
varempõlenud
puude arvelt
on sama
habras
nagu
vastsündinud
hilissuvine
sälg kes
nõuab kõige
kiuste
õigust elada
ja
veel ei lähe
aia taha
ja veel ei
libise
voodilt
maha sest öö
kestab ja
sina lõhnad
nagu
varakevadine
kass või
tass
musta ja magusat
kohvi
No comments:
Post a Comment