olen õhem
kui paber
kui öö-
des rebenend
padja-
püür mille
riputasin
nöörile
kuivama et
tuul viiks
minema justkui
kogemata
elatud
eilse päeva viiks
minema vere
ja higi
tooks tagasi
lootuse
palmi-
alusele
homsele
kui puurist
pääsenud linnu
tooks pehmust
plekkide vahele
mida pesu-
pulber puhtaks
ei pese
ning et kõik
need
tuhanded
tuulte
vahele
laotud
homsed
oleksid
sama värsked
ja lõhnaks
sama
hästi kui
trüki-
kojast
saabunud
raamat
oleks sama
eredad kui
linnu-
teele riputatud
merepealsed
tähed
et võiks
silmad
kinni panna
ja
mitte kunagi
enam neid
lahti teha
vales ajas
vales kohas
valede
keskel
No comments:
Post a Comment