mäletan öösiti
su häält kuulan
su jutte ja lugusid
nagu väikeselt
kauamängivalt
vaatan sind läbi
une nagu väike
laps kes ei taha
uskuda et iga
algus tähendab
lõpu algust
mäletan igat
su naeratust igat
su väikest nobedat
nalja su ripsmeid
mis langevad
varjudena silmadele
otsekui peites
kõiki su mõtteid
ka su enese eest
mäletan su häält
suud ja silmade
taha seotud mõtteid
mäletan ennast
sinu mõtetes
sinu hääles siis
kui taevas on must
ja pilved nutavad
verd
et endale ette mängida
kõik see mis oli ja mõelda
et see peab olema see
mis tuleb ka teine
kord
sest plaate tehakse
ikka veel ja hommik ei
tule enne kui kõik
unenäod lõpuni
vaadatud
No comments:
Post a Comment