uhke sabaga

sina mu

uhke saba ja

tumedate silmadega

kass iga kord kui näeme

tulistad sa mind oma

langevate ripsmete alt

paitad pead ja imetled

mu punast karva

nurrud minutit viis

ja siis

siis viskad sa saba

selga ja läinud sa

oledki oma pehmesse

mugavasse kuningriiki

seitsme maa ja mere

taha valitsema kosmost

ja tillukest kesklinna-

tuba

aga sina

mu uhke sabaga

kahvatu armsam oled

mu kuningriik oled

mu kass kellest

loobuda ma ei jaksa

ei saa ja mina

olen su rebane kes

vahel nõnda tahaks

voodisse pillatud saunast

tulnud natuke vettinud käte-

rätiks mida mu väike kass

lakub närib ja lakub

tahaks olla see palderjan

ilma milleta olla

enam ei saa